Võimalike niiskuskahjude ärahoidmine

mikroobNiiskuskindel ehitamine vähendab hallituse ja mädanikukahjustuste ohtu

Alljärgnevalt leiate väljavõtte raportist 1985:16 „Hallitus majades: Põhjused ja vastumeetmed“, mille koostas Ingemar Samuelsson Rootsi riikliku katseinstituudi tellimusel.

Enamik hoonetes esinevaid kahjustusi on ühel või teisel moel seotud niiskusega. Mõnikord on kahjustuse tekkimiseks vaja palju niiskust, teinekord piisab selleks aga juba suhteliselt mõõdukast niiskustasemest.

All on toodud kriitilised niiskustasemed mõnede levinumate kahjustuste jaoks, väljendatult suhtelise õhuniiskusena:

– mädanikukahjustused 100%
– põrandaliimi hüdrolüütiline lagunemine 90…95%
– ammoniaagi eraldumine alates 75…85%
– hallituse tekkimine tasanduspahtlile 70…80%

Hallitussente tekkimiseks piisab seega mõõdukast niiskuskoormusest. Hallitusseente arenemiseks peetakse vajalikuks järgmiste tingimuste olemasolu:

  • – eoste leidumine
    – hapniku juurdepääs
    – bioloogiliselt lagunev materjal
    -temperatuur > 0 °C
    – suhteline õhuniiskus > 70%

 

  • Mõned seeneliigid hakkavad arenema juba 70% õhuniiskuse tingimustes. Enamiku seeneliikide optimaalsed kasvutingimused algavad aga oluliselt kõrgemate väärtuste juures. Hallituse arenguks vajalikud eeltingimused on kerged tekkima.

 

Kokkuvõte
– eoseid leidub õhus suure tõenäosusega alati
– õhku on igal pool
– enamasti leidub ka lagunevat materjali
– temperatuur on hallitusseente arenemiseks piisav
– ainus eeldus, mille tekkimist on võimalik takistada, on niiskus

Niiskuskindel ehitamine ja maja kuivana hoidmine on kõige tähtsamad eeldused hallituse ja mädaniku vältimiseks.

Hallituse ärahoidmine
Kipsplaatide pinnakiht on puidukiust valmistatud kartongist. Puidukiud on taaskasutatud materjal, mida varem on kasutatud ajalehepaberis, pakendites või trükistes. Neid võib olla kasutatud ka vanadel kipsplaatidel, kust need on võetud uuesti materjaliringlusse. Kuna tootmisel fungitsiide ei lisata, on puidukiud bioloogiliselt lagundatavad. Kipsplaate saab purustatud materjalina taaskasutada näiteks väetise ja mullaparandajana. Puidukiududest kartongikiht koos kipsiosakestega muutub looduslikus lagunemisprotsessis pehmeks huumuseks.

Bioloogiline lagunemine protsessi näol, kus hallitus ja mädanik muundavad biomaterjali väikesteks lihtsateks osakesteks, võib ohustada ka hooneid. Ka kipsplaadid võivad kujuneda hallitusseente elu- ja kasvukeskkonnaks. Soodne kasvukeskkond hallituse jaoks kipsplaat siiski ei ole. Bioloogiliste lagundamisprotsesside tekkimist hoonetes saame vältida eelkõige keskkonna kuivana hoidmisega.

Enamik lagundamisprotsesse eeldavad juurdepääsu veele ja hapnikule. Seda ilmestab hästi näiteks maasse löödud aiapost. Kõige paremini on säilinud selle õhus olev osa, mis püsib põhiaja kuivana. Hästi on säilinud ka sügavamal maapinnas olev osa, kuna seal on hapniku juurdepääs piiratud. Kõige rohkem laguneb post just maapinnal, kus see saab piisavalt nii vett kui ka hapnikku.

Vee ja hapnikuga varustatus on oluline ka komposti valmistamisel, kus soovimegi näha biomassi aktiivset lagunemist. Hoones on oluline komposti tekkimiskeskkonda vältida. Kõik ehitusmaterjalid tuleb kindlasti hoida kuivana. Niiskus võib hoonesse jõuda mitmeid erinevaid teid mööda, nii ülevalt, alt kui ka hoone seest. Hoone peab olema niiskuskaitse seisukohast õigesti dimensioonitud ja hooldatud selliselt, et see püsib kuivana. Hallitusseened võivad tekkida märgadele kipsplaatidele. Kuivadele kipsplaatidele hallitusseeni tekkida ei saa.

 

×