Siit saate lugeda, kuidas Norgipsi kipsplaadid käituvad tulekahju, müra, niiskuse ja soojuse tingimustes ning kuidas Norgipsi plaadid mõjutavad meie sisekliimat. Lisaks leiate siit nõuandeid pinnaviimistluse ja esemete ülesriputamise kohta.
Kips on üks vanimaid ehitusmaterjale
Inimkond on kasutanud kipsi ehitusmaterjalina erinevat laadi ehitistes juba üle 5000 aasta. Egiptlased kasutasid eelvalmistatud kipsplokke püramiidide ehitamisel vaaraodele, samal ajal kui stukk-kipsi kasutati erinevate kaunistuste ja kunstipäraste dekooride meisterdamiseks nii sise- kui ka välisruumidesse. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et ka arhitekt Daedalus kasutas kuningas Minose palee ehitamisel Kreeta saarel hulgaliselt kipsi.
Keskkonna seisukohast on hoonete võimalikult pikk eluiga kindlasti oluline, kuid oluline on ka see, et hooned käiksid ajaga kaasas ja pakuksid oma kasutajatele head keskkonda. Parim meetod nii pika eluea kui ka kasutajasõbralikkuse saavutamiseks seisneb korrapäraste ajavahemike tagant tehtavates renoveerimistöödes.
edasi artikli juurde
Kipsplaatide
abil saab projekteerija anda hoone projekteerimisel vaba voli oma loomingulisusele. Kergehituse tehnoloogia annab ruumikujunduse, ruumide ning hoone erinevate osade sidumise planeerimisel suure vabaduse. Kipsi ja terase kasutamine pakub paindlikke lahendusi, mille abil on lihtne muuta hoone kasutusotstarvet. Seinte hõlpsa teisaldamise ja lagede muutmise teel saab hoonet kohandada kasutaja vajadustele ja uutele kasutusvõimalustele.
Kipsplaatide toorained on kips, kartong ja lisandid. Kipsplaat koosneb kartongiga ümbritsetud kipsist. Kips omakorda koosneb looduslikust kipskivist, tööstuslikust kipsist ja taaskasutatud kipsplaatidest. Kipsplaadis kasutatavate lisandite maht moodustab kokku vähem kui 1 kaaluprotsent.
Hoonete projekteerijatele pakub kipsplaatide kasutamine tarindites suurepäraseid võimalusi hoone vajadustele vastava tulekaitse tõhusaks aga samas ressursisäästlikuks dimensioonimiseks.
Tänapäeva 
ühiskonnas muutuvad hoonetele ja ruumidele esitatavad nõuded kiiremini kui kunagi varem ning ümberehituste tegemise ja ruumide kasutusotstarbe muutmise vajadus on suur. Hoone ümberehitusvõimaluste tagamine on tänapäeval majanduslikult õigustatud ehitustegevuse üks põhieeldusi.
Kipspl
aadid aitavad vähendada energiatarbimist
Enesestmõistetavalt kulub hoones mugava sisekliima hoidmiseks omajagu energiat. Muuhulgas kulub energiat hoones pideva õhuvahetuse tagamiseks, et meie sissehingatav õhk oleks värske. Seetõttu on oluline teha teadlikke valikuid energiatarbimise piiramiseks võimalike meetmete võtmisel.
Helikeskkond on inimese elukvaliteeti oluliselt mõjutav tegur. Kõne ja kuulmine on inimeste koosmõju ja sotsiaalsuse seisukohast elulise tähtsusega. On helisid, mille soovime jätta oma nelja seina vahele, teistega jagamata, ja on helisid, mida me oma ruumides kuulda ei taha. Õnneks on tänapäeval olemas laialdased ja põhjalikud teadmised selle kohta, kuidas heliisolatsiooni abil helisid ja müra kontrollida.
Tavalist kipsplaati võib nimetada ka „kartong-kipsplaadiks“, kuna selle kipsist sisu ümbritseb kartongist väliskiht. Kipsplaate on võimalik toota ka ilma kartongikihtideta, kuid selline plaat vajab tugevdamist muul meetodil, kuna ainult homogeensest kipsist koosnev plaat oleks väga õrn ja habras. Toodetakse puidukiududega armeeritud kipsplaate ja sünteetiliste kiududega armeeritud kipsplaate.
Niiskuskindel ehitamine vähendab hallituse ja mädanikukahjustuste ohtu
Alljärgnevalt leiate väljavõtte raportist 1985:16 „Hallitus majades: Põhjused ja vastumeetmed“, mille koostas Ingemar Samuelsson Rootsi riikliku katseinstituudi tellimusel.
Kipsplaatidest hooneosad on sageli projekteeritud seest õõnsatena nende kasutamiseks elektripaigaldiste ja veetorude paigaldusruumina. Tänapäeval pööratakse üha rohkem tähelepanu elektriseadmeid ja paigaldisi ümbritseva elektromagnetvälja mõjule.
Elektromagnetvälju on kahte liiki: magnetväljad ja elektriväljad. Nüüdisaja paigaldistes kasutatavaid elektrijuhte magnetväli ei ümbritse. Seevastu ümbritseb pingestatud elektrijuhte elektriväli. Elektriväli ümbritseb elektrijuhte sellest hoolimata, kas vool neid parajasti läbib või mitte.