Ressursisäästlik tooraine

earthKipsplaatide toorained on kips, kartong ja lisandid. Kipsplaat koosneb kartongiga ümbritsetud kipsist. Kips omakorda koosneb looduslikust kipskivist, tööstuslikust kipsist ja taaskasutatud kipsplaatidest. Kipsplaadis kasutatavate lisandite maht moodustab kokku vähem kui 1 kaaluprotsent.

Kipskivim

Looduslikku kipskivi (CaSO4·2H2O, kaltsiumsulfaatdihüdraat) leidub maakeral suurtes kogustes. Merevesi sisaldab hüdraatumata kipsi ja kipskivi on tekkinud sadestumise teel eraldatud meresoppides, kus vesi on saanud aeglaselt aurustuda. Põhjamaades kasutatav kipskivi jõuab siia laevadega Lõuna-Euroopast, kus loodusliku kipsi varud on väga suured ja asuvad pindmistes maakihtides.

Põhjamaades looduslikku kipsi ei leidu, kuid lähedalasuvatest maadest esineb kipsi maavarana Poolas, Saksamaal ja Prantsusmaal. Kipsiga koos esineb tavaliselt ka väiksemates kogustes savi ja kriiti, mis on sedimenteerunud koos kipsi sademega. Kipsi sisaldus kipskivis varieerub 75 kuni 95 protsendini. Hispaaniast pärinev kipskivi sisaldab tavaliselt 90 kuni 95% kipsi.

Tööstuslik kips

Tööstuslikku kipsi saadakse soojusenergiajaamades õli või söe põlemisel tekkivate suitsugaaside väävlitustamisel. Selle protsessi käigus kasutatakse kasulikult ära vääveldioksiid, mis muidu satuks atmosfääri ja põhjustaks seal muuhulgas hapestumist. Väävlitustamise käigus reageerib vääveldioksiid vees suspendeeritud lubjaga, mille tulemusel tekib vaheproduktina kaltsiumsulfit. Tekkinud kaltsiumsulfit oksüdeerub seejärel õhus sisalduva hapnikuga, mis kerkib suspendeerimisel mullidena vee pinnale. Seejuures moodustuvad väikesed kipsikristallid, millel lastakse aeglaselt kasvada, kuni neid on võimalik filtreerimise teel eraldada.

Keemiliselt on tööstuslik kips identne looduslikult esineva kipskiviga, vaid väiksemate kristallidega, kuna erinevalt looduslikust kipskivist ei ole selle kristalliseerumine kestnud tuhandeid aastaid. Tööstusliku kipskivi kipsisisaldus jääb enamasti vahemikku 95…98%. Ülejäänu on lubi, mis ei ole suitsugaasis sisalduva vääveloksiidiga reageerinud. Tööstuslik kips toimetatakse seejärel soojusenergiajaamast kipsplaatide tootjani veoautode või laevadega.

sisekliima

Kipsplaatide koostisse kuulub muuhulgas veel maisitärklis, sidrunhape, UltraZin (mida sisaldab ka šokolaad), vahuaine ning vesi. Kipsplaadid ei sisalda kahjulikke aineid ja on ohutud isegi söömisel.

Taaskasutatav kips

Tootmises ühel või teisel põhjusel välja praagitud kipsplaate ning kipsplaatide õigesse suurusesse lõikamisel tekkivaid jääke taaskasutatakse uute kipsplaatide tootmisel toormena. Taaskasutuseks kogutud materjalist valmivad uued kipsplaadid.

Kipsplaadi koostisained

– Kartong
Kartongi toodetakse vanapaberist. Kartong valmistatakse mitmekihilisena, et selle nakkumine kipsiga oleks võimalikult optimaalne, samal ajal kui selle pinna omadused sobivad hästi ülevärvimiseks või tapetseerimiseks. Kartongi valmistatakse erinevates kvaliteediklassides, olenevalt sellest, millist laadi plaatide jaoks see on mõeldud. Kui plaadid on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus neid võib ajutiselt ohustada vesi või niiskus, võib neid olla immutatud vetthülgavate vahenditega (nt silikooni või vahaga). Need võivad olla ka värvitud, et plaadi tüüp oleks hoonesse paigaldatud kujul eristatav.

  • – Tärklis
  • Tärklis, mida kasutatakse kipsi ja kartongi vahelise nakkuvuse parandamiseks, toimib omamoodi sisseehitatud tapeediliimina ja seda valmistatakse maisist või nisust.

 

– Vahuaine
Et valmis kipsplaat oleks soovitud kaaluga, lisatakse vahuainet. Vahuaine on vee, õhu ja vedelseebi abil tekitatud seebivaht. Seep on oma keemilise koostise poolest alküüleetersulfaat.

– Vettsiduvad ained
Kipsplaadi valmistamiseks lisatud veehulga vähendamiseks lisatakse vettsiduvat ainet. Üks selliseid sageli kasutatavaid aineid on lignosulfaadi sool. Seda sulfaati saadakse ligniinist, mis on puidukiudusid koos hoidev sideaine. Seetõttu valmistatakse lignosulfaati paberitööstuse kõrvalsaadusest, mis tekib tselluloosikiudude tootmisel.

– Kiirendi
Kipsimassi kiiremaks tahkestumiseks tootmisprotsessis kasutatakse sageli kiirendeid. Üheks kiirendiks on näiteks kaltsiumsulfaat (K2SO4), mis on ühtlasi ka põllumajanduses kasutatav kunstväetis.

– Aeglusti
Kipsi tahkestumise käivitumise takistamiseks juba segamisjärgus, enne vormimist, kasutatakse aeglusteid. Siingi on kasutavaid alternatiive mitmeid, näiteks modifitseeritud valgud.

– Sünteeskiud
Osadele kipsplaaditoodetele lisatakse E-klaasist valmistatud klaaskiudu. Need kiud aitavad tõsta plaadi tugevusnäitajaid ja tulepüsivust. Klaaskiudude läbimõõt on 10…15 µm ja pikkus 12,5 mm.

– Tselluloosikiud
Mõnede plaatide kipsist sisu vastupidavuse suurendamiseks lisatakse paberikiudu ehk tselluloosikiudu. Tselluloosikiu allikana kasutatakse vanu ajalehti, mida eelnevalt leotatakse vees.

– Servaliim
Plaadi esi- ja tagakülge katva kartongi vaheliti kokku liimimiseks kasutatakse kas PVA tüüpi liimi (polüvinüülatsetaat, mis ei sisalda Kathoni) või tärklisepõhist liimi.

– Vetthülgav aine
Ajutiselt niiskes keskkonnas kasutatavate plaatide kipsile lisatakse silikooni või vahaemulsiooni. Silikoonina võidakse kasutada silikoonõli, keemilise nimetusega polümetüül-hüdrogeen-siloksaan. Vahaemulsioon võib olla valmistatud nt parafiinvaha baasil.

– Täiteaine
Mõnedes tulekindlates kipsplaatides kasutatakse ka täiteainet, mis parandab plaadi tuletehnilisi omadusi. Täiteainena võidakse kasutada nt vermikuliiti, perliiti või looduslikke saviliike.

×