Kips- klassikaline ehitusmaterjal

kipsKips on üks vanimaid ehitusmaterjale

Inimkond on kasutanud kipsi ehitusmaterjalina erinevat laadi ehitistes juba üle 5000 aasta. Egiptlased kasutasid eelvalmistatud kipsplokke püramiidide ehitamisel vaaraodele, samal ajal kui stukk-kipsi kasutati erinevate kaunistuste ja kunstipäraste dekooride meisterdamiseks nii sise- kui ka välisruumidesse. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et ka arhitekt Daedalus kasutas kuningas Minose palee ehitamisel Kreeta saarel hulgaliselt kipsi.

Ükskõik kuhu me antiikaja Euroopas ka ei vaataks, näeme kipsi erinevaid kasutusvorme kõikide meie maailmajao tähtsamate algkultuuride esindajate seas.

Miks nii?

  • – Kergesti kättesaadavat kipskivi leidub looduses rikkalikult
  • – Inimesed õppisid juba varakult kipskivi kasutama kergesti vormitava ja töödeldava stukk-kipsi valmistamiseks.

Tänu sellele oli kipsi võimalik kasutada enamikeks otstarveteks, alates kõige lihtsamast kasutusest kiviplokkide sideainena ning seinte ja lagede viimistlusmaterjalina kuni imepäraste kunstiteoste ja kaunistuste loomiseni lossides, templites ja paleedes. Kipsi kasutasid ehitusmaterjalina kõik, nii vaesed kui ka rikkad.

Keskaegses ja renessansi aja Euroopas kasutati kipsi eelkõige krohvimismaterjalina ning kaunistuste ja dekooride valmistamiseks. Teiste hulgas on kipsi paljudes oma töödes kasutanud ka Leonardo da Vinci. Olgugi et kipsi toimimisomadusi ja kasutuskõlblikuks töötlemist tunti juba tuhandeid aastaid, avastas prantslasest keemik Lavoisier kipsi keemilise valemi alles 1775. aastal.

Kipsplaat – 100-aastane nüüdiskangelane

Kipsi nüüdisaegne kasutusviis ehituses plaadina sai alguse kipsplaadimasina leiutamisest ameeriklase Augustine Sacketti poolt 1888. aastal. 1894. aastal omandas ta patendi nr 520.123 kipsplaatide valmistamiseks. Esimese põlvkonna kipsplaadid koosnesid mitmest kartongikihist, mille vahel oli kipsikiht. 1901. aastal ehitati esimene kipsplaatide valmistamise tehas, kus toodeti kipsplaate sama patendi alusel. Tehas asus USA-s ja selle aastane tootmisvõimsus oli umbes pool miljonit ruutmeetrit plaate. Tänaste kipsplaaditehaste aastane tootmisvõimsus võib ületada lausa 50 miljonit ruutmeetrit.

1908. aastal patenteeris üks teine ameeriklane, Stephen Kelley, kipsplaadi, mille kipsist sisu ümbritses ainult üks kartongikiht plaadi kummalgi küljel. Sellega oli näinud ilmavalgust meie tänapäevane kipsplaat. Tänu sellele leiutisele sündis ehitusmaterjal, mille rohketest väga headest omadustest tollal tõenäoliselt veel täit ettekujutust ei omatud.

Nüüdisaja kipsplaat on: 

  • – põlemist pärssiv ja tuld tõrjuv,
    – heli isoleeriv,
    – stabiilne ja mitteliikuv,
    – tuulekindel,
    – hingav,
    – keskkonna seisukohast hästi tuntud omadustega,
    – hõlpsasti käsitsetav, lõigatav ja erinevatele kujudele kohandatav,
    – hea aluspind kõikide levinumate pinnaviimistluste jaoks,
    – hea materjal mitmesuguste toodete valmistamiseks ja neile mitmete lisaomaduste andmiseks, nagu näiteks hea helineelduvus, kiirgusvarjestus ja esteetiliselt meeldiv välimus.
  • masinaugustine-sackett
  • Augustine Sackett, esimese kipsplaadimasina leiutaja

Ka tänapäeval, 90 aastat pärast kipsplaadi patenteerimist, töötatakse välja üha rohkem uusi tooteid ja tarindeid, mis põhinevad sellel samal algupärasel kipsplaadil. Õhendatud servadega plaadid jõudsid turule alles 1939. aastal. Tänu sellisel kujule oli nüüd võimalik ehitada seinu ja lagesid ilma nähtavate jätkukohtadeta – omadus, mida tänapäeva ehituses sageli peetakse üheks kipsplaadi peamiseks eeliseks.

Euroopas on kipsplaate toodetud peagi juba 100 aastat

Kipsplaadid jõudsid Euroopasse juba varakult ja 1917. aastal avati esimene kipsplaaditehas Inglismaal Liverpoolis. Üheksa aastat hiljem ehitati Londoni servale järgmine tehas, kuid ülejäänud Euroopa pidi ootama uue tehase valmimist kuni 1938. aastani Riias, Lätis. Toona Lätis avatud tehast enam ei eksisteeri, kuid just sellel tehasel põhineb ühe Saksamaa suurima kipsitootja tänane nimi – Rigips.

Kipsplaatidel põhinev ehitustehnoloogia

Põhjamaades kipsi looduslikult ei esine ja seetõttu siia algjärgus ühtegi tehast ei ehitatud, kuigi kipsplaate hakati Inglismaalt Skandinaaviasse importima juba kahekümnendatel aastatel. Pärast teist maailmasõda valitses terves Euroopas, sealhulgas ka Põhjamaades, suur ehitusmaterjalide puudus. Siis sai kipsplaatide import Inglismaalt sisse juba organiseerituma hoo.

Kipsplaatide tuntuse suurenemisega elavnes ka kipsplaatide turg, mis 1957. aastaks oli kasvanud piisavalt suureks, et ajendada avama esimest tootmistehast ka Põhjamaades, täpsemalt Varbergis, Rootsi läänerannikul. Sellest saadik on kipsplaatide ja teiste kipsplaadi põhjal edasi arendatud toodete kasutamine Põhjamaades pidevalt kasvanud. Nende 50 aasta jooksul, mil nimetatud tooted on Põhjamaades saadaval olnud, on järk-järgult kasvanud ka nende tarbimine, tuues meid elanike arvu poolest lausa suurimate tarbijate hulka maailmas. Vaid USAs, Kanadas ja Austraalias on kipsplaatide tarbimine elaniku kohta suurem kui Põhjamaades.

Tänaseks tegutseb kipsplaatide tehaseid kõikides Põhjamaades, kus ühtlasi ollakse esirinnas kipsplaadi ja selle omaduste parimaks võimalikuks kasutamiseks vajalike tehnoloogiate ja meetodite arendamise alal. Põhjamaade ehitustraditsioonid, milles karkassimaterjalina kasutatakse puitu, on nagu loodud kipsplaatide kasutamiseks, näiteks parema tulekaitse saavutamise eesmärgil. Mitmed klassikalised konstruktsioonid, nagu nt roomatist alusele krohvitud vaheseinad, valmivad tänapäeval samade põhimõtete alusel, kuid kipsplaadi kasutamine on muutnud kogu protsessi lihtsamaks, hõlbustades samas ka pinnaviimistlust.

Põhjamaad on Euroopas juhtivpositsioonil kergete ja paindlike ehitusmeetodite arendamisel ja siin täidab olulist rolli ka kipsplaat. Võib isegi väita, et see on üks põhieeldustest kergete konstruktsioonide ehitamisel, mis tänapäeval koosnevad sõrestikule paigaldatud kipsplaatidest, tagades ehitusprotsessi funktsionaalsuse ja paindlikkuse, olenemata sellest, kas tegemist on haigla, kontori, kooli või muu asutusega.

Kipsi roll ehitusmaterjalide turul kasvab jätkuvalt

valemKipsil ja eelkõige kipsplaatidel põhinev ehitustehnoloogia on üha levinum kogu maailmas. Pidevalt kasvav rahvastik, mis nõuab kiirete, ökonoomsete, ratsionaalsete ja turvaliste ehitusmeetodite kasutamist igat liiki hoonete püstitamisel, on muutnud kipsplaadi ehitusmaterjalina populaarsemaks kui kunagi varem.

Kipsplaatide tootmine kasvab üle kogu maailma, seda nii olemasolevate käitiste moderniseerimise ja laiendamise teel kui ka uute tehaste avamisega. Euroopas tegeleb praegu kipsist ehitusmaterjalide tootmisega üle 200 tehase, millest enamik valmistavad kipsplaate. Igal aastal ehitatakse plaatide, plokkide või krohvina kasutatava kipsi abil üle 1500 miljoni ruutmeetri seina- ja laetarindeid – ja seda üksnes Euroopas.

5000-aastane kogemus annab kindlustunde

Üle kogu maailma on inimesed läbi aegade kasutanud kipsi oma lähikeskkonnas. Me kasutame kipsi töökohtadel, kodudes, koolides, haiglates, ükskõik kus me ka ei viibiks kas pikemat või lühemat aega, nii enda kaitsmiseks kui ka mugava ja turvalise elukeskkonna loomiseks. Me ei pruugi sellele mõeldagi, kuna kips on sageli anonüümne materjal, mis jääb teiste, silmapaistvamate viimistlusmaterjalide, nagu näiteks värvi, tapeedi või keraamiliste plaatide varju.

Küll aga saame tunda kipsist ehitatud konstruktsioonide neid omadusi, mis pakuvad meile kaitset müra, tule, külma ja tuuletõmbe eest, ning olla kindlad nende toimimises meie sisekliima paremaks ja turvalisemaks muutmisel. 5000 aastat kipsi kasutamise kogemust annab meile selle kindlustunde.

 

×