Hoone eluiga

majaKeskkonna seisukohast on hoonete võimalikult pikk eluiga kindlasti oluline, kuid oluline on ka see, et hooned käiksid ajaga kaasas ja pakuksid oma kasutajatele head keskkonda. Parim meetod nii pika eluea kui ka kasutajasõbralikkuse saavutamiseks seisneb korrapäraste ajavahemike tagant tehtavates renoveerimistöödes.

Kipsplaadid pakuvad rohkelt võimalusi hoonete hõlpsaks täiustamiseks. Üks levinumaid ehitusmeetodeid on võimalikult vähedomineeriva majakarkassi ehitamine, mida seejärel on kipsplaatide abil lihtne täiendada kergete seinte ja lagedega. Niimoodi on lihtne teha hilisemaid muudatusi ja täiendusi, ilma vajaduseta puutuda kulukat majakarkassi, mille eluiga võib selliselt kujuneda väga pikaks. Sellel põhimõttel ehitatakse sageli koole ja haiglaid. Uue, parema sisemiljöö tekitamiseks on ruumilahendust võimalik muuta vaid karkassile lisatud täienduste lammutamisega, taaskasutades majakarkassi uue lahenduse jaoks.

Kuna kipsist ehitatud hooneosad on kergesti lammutatavad, saab korralikult ehitatud majakarkassi taaskasutada väga palju kordi, tehes vajalikud ümberehitused vaid hoonesiseselt. Kipsplaadi enda eluiga on iseenesest väga pikk.

Levinuimaks lammutus- ja ümberehitustööde põhjuseks on soov kohandada ruumi või korterit uutele nõuetele, mida töö- või elukeskkonnale võidakse esitada. Selliselt jääb kipsplaadist ehitatud hooneosade eluiga teatud puhkudel küll suhteliselt lühikeseks, samal ajal kui positiivne mõju seisneb kogu hoone kasutusea pikenemises

 

×